Kartuses, et me teeme vigu, jäävad paljud asjad tegemata, kuid vead saavad tehtud nii või teisiti. On lihtne mõelda, et meil peaks olema nii palju tarkust, et teiste vigadest õppida, kuid see hetk, mil sa teed oma otsuse, ei ole puudutatud ratsionaalsusest, vaid emotsioonidest. Ja tunded on ühed ohtlikud asjad - tunnetega saab mängida, ratsionaalsus on püsiv.
Vahel kahetsed, et oleks võinud rohkem riskida, aga midagi hoiab ikka tagasi. Meie, inimesed, ei ole vist kõige riskialtimad olendid, aga sellel on ka põhjus - meil on võime mõelda ja analüüsida, see on ellujäämise seisukohalt vajalik omadus.
Inimeste mõtlemisvõime on imeline, tavaliseslt ei vaibu mõtted uneski. Mõte aina jookseb ja jookseb, aga vot kui tahad selle kirja panna, siis enam ei jookse. Mõnikord mõtlen, et öösel und oodates on nii palju häid mõtted kaduma läinud, sest uni segas vahele ja hommikul ei saa sama mõtet enam tagasi. Sellest on küll kuradima kahju. Kui vaid saaks oma mõtteid peas lindistada ja pärast makist kuulata. Inimese pea on üks suur mõtete kogum, mis lõpetab oma töö vaid siis, kui keha lakkab töötamast, ja sellega koos lähevad ka kõik mõtted, kui mitte kõik, siis vähemasti need, mida sa oma elus rakendanud pole.
Sellest on kahju, sest inimestel on tavaliselt nii palju häid mõtteid mida kunagi kuhugi ei talletata.
0 comments:
Post a Comment